Eesti teadlased: tehisaru areng vajab rangemat ohjeldamist

Tehisaru kiire areng vajab Eesti teadlaste hinnangul rangemaid piiranguid, sest praegu pole kindlust, et inimesest palju võimekamaid süsteeme suudetaks kontrolli all hoida. Tehisaru ohjeldamist nõudsid sel nädalal nii arendajad kui ka poliitikud.

Viimasel ajal on tehisaruagendid ülesandeid täites käitunud omavoliliselt, murdnud iseseisvalt võõrastesse süsteemidesse või üritanud ära kasutada nende turvanõrkusi. Pärast neid juhtumeid on arutelu piirangute üle kiiresti süvenenud ning tehisaru reguleerimist toetavad nüüd ka osa tehnoloogiaettevõtteid.

„Me oleme täna selgelt punktis, kus on ühtlasi suur potentsiaal, aga ka reaalne risk,“ ütles OpenAI kaasasutaja ja tegevjuht Sam Altman.

USA-s on tehisaru rangema järelevalve vajadus toonud sel nädalal Washingtonis ühise eesmärgi taha poliitilised vastased. Seda toetasid nii senaator Bernie Sanders kui ka Donald Trumpi endine liitlane Steve Bannon.

„Ma arvan, et senaator Sanders tegi hea ülevaate riskidest. Ilmselgelt on meil üsna erinev arvamus USA presidendist, aga me püüame olla erakondadest kõrgemal ja me peame seda tegema,“ ütles Bannon.

Washingtonis toimunud tehisaru-konverentsil osalenud Eesti teadlaste sõnul ei ole praegu piisavalt tõendeid selle kohta, et inimesest palju võimekamat tehisaru oleks võimalik usaldusväärselt kontrollida.

„Kui me ehitame piiramatult järjest ja järjest targemaid tehisarusid, siis sellist inimesest väga palju targemat tehisaru ei oska me praeguse seisu järgi kontrollida. Enne, kui meil ei ole paremaid kontrollmeetmeid, ei peaks me neid ka ehitama,“ ütles Tartu Ülikooli tehisintellekti professor Meelis Kull.

Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku tehisaru professor Tanel Tammet leidis, et niinimetatud supersüsteemide arengu pidurdamine võiks riske vähendada ning anda ühiskonnale ja majandusele aega muutustega kohaneda.

„Igas mõttes nende suurte supersüsteemide arengu pidurdamine oleks natuke hea, sest see vähendab suurt riski, annab meile aega midagi ette võtta ning võimaldab majandusel ja ühiskonnal sellega harjuda,“ ütles Tammet.

Superintellektiks nimetatakse seni hüpoteetilist tehisaru, mis oleks inimesest targem peaaegu kõigis valdkondades. Selle ohu eest hoiatas ka suuri tehisarumudeleid treeninud Jacob Coxon, kes loobus hiljuti oma tööst ja ütles, et praeguse arengusuuna jätkumisel võib supertehisaru peagi valmis saada ning ulmefilmide, näiteks „Terminaatori“ sündmused reaalsuseks muutuda.

Eesti.ai nõukoja liikme Risto Uuki sõnul kardavad paljud, et tehisaru võib põhjustada kogu inimkonna väljasuremise. Tema hinnangul peab sellise sündmuse tõenäosust vähemalt viis korda suuremaks kui mootorrattaga terve elu sõitmisel surmaga lõppeva õnnetuse riski, mida ta hindas umbes üheks protsendiks. Mõned inimesed peavad tehisaru põhjustatud inimkonna väljasuremise tõenäosuseks üle kümne protsendi.

„See on tegelikult väga murettekitav ja see ei ole ainult mingid üksikud inimesed tehisintellekti ettevõtetes, vaid on akadeemikud, kes teevad teadusuuringuid,“ ütles Uuk.

Riskide vähendamiseks tuleb Uuki sõnul seada tehisaru arendamisele piirid. Euroopa Liit on vajalikud reeglid juba kehtestanud, kuid pikemas plaanis on vaja ka üleilmset kokkulepet.

„Hiinas on oma regulatsioonid juba olemas, Korea on näiteks Euroopa Liidult üle võtnud mingeid asju, Brasiilias, igal pool hakkab neid tekkima. Järgmine etapp oleks see, et me arutaksime kollektiivselt ja globaalselt, millise kokkuleppeni me võiksime jõuda,“ ütles Uuk.

Eesti saab tehisaru arengut mõjutada nii Euroopa Liidu kaudu kui ka üksikisiku tasandil. Euroopa turu suurus annab liidule tehnoloogiaettevõtete üle märkimisväärse mõju.

„Euroopal on ülipalju võimu ja mõju nende tehnoloogiaettevõtete üle, sest Euroopa turg on väga suur. Euroopa Liit võib teoreetiliselt öelda, et kui te ei tee õigeid turvapraktikaid ega taga julgeolekut ja turvalisust, siis te ei saa meie turule. Eestil samamoodi, sest Eesti on üks Euroopa Liidu liikmesriik,“ ütles Uuk.

Uuk kutsus eestlasi loobuma abituse tundest. Tema sõnul saavad inimesed valida poliitikuid, kes tunnevad tehisaru riskide vastu huvi, õppida tehnoloogia kohta ning hinnata, millal võib tehisaru olla kasulik või kahjulik.

Samal ajal võib Tammeti hinnangul aidata tehisaruga seotud ohte paradoksaalsel kombel vähendada just tehisaru ise.

„Kui me ütleksime, et ärme AI-d kasuta, siis me satume eriti suurde lõksu. Me peaksime ise püüdma AI-d oma tegevustes ja majanduses maksimaalselt ära kasutada ning sellesse süvenema, sest see hoiab meid vähemalt selle laineharja juures,“ ütles Tammet.