Nvidia juht: tehisintellekt vajab veel fossiilkütuseid

Nvidia tegevjuht Jensen Huang ütles saates The Ezra Klein Show, et tehisintellekt võib enne kasu toomist ka kahju teha ning suurte AI-andmekeskuste energiavajaduse katmiseks tuleb tööstusel lähiaastatel kasutada fossiilkütuseid.

Huang ütles, et jagab osa poliitikute, sealhulgas Donald Trumpi seisukohta, et tehisintellekti võimalik kasu kaalub üles selle puudused. Tema hinnangul on fossiilkütustel põhineva energia kasutamine AI-taristu käitamiseks praegu põhjendatud kompromiss.

Huang võrdles seda meditsiinilise operatsiooniga. „See on omamoodi nagu operatsioon: et sind päästa, peavad nad kõigepealt sulle haiget tegema. Et sind päästa, peavad nad su keha avama. Nad peavad tekitama palju valu ja kannatusi, et sind päästa. Ja ma arvan, et tehisintellekt on samasugune,” ütles ta.

Ta hoiatas, et järgmise paari aasta jooksul sõltub valdkond endiselt fossiilkütustest, sest uutel taastuvenergiaallikatel ei ole praegu piisavalt võimsust suurte AI-andmekeskuste väga suure energiavajaduse katmiseks. Huangi sõnul tuleb esmalt rajada piisavalt andmekeskuste võimsust ning seejärel liikuda järk-järgult puhtamate energiaallikate poole, et süsteem saavutaks tasakaalu.

Huang kritiseeris ka ettevõtteid, kes kavandavad ja ehitavad andmekeskusi, andmata kohalikele kogukondadele piisavalt teavet energiakasutuse ja tõhususe kohta. Tema sõnul peaks ettevõte uue rajatise kavandamisel linnas või piirkonnas avaldama selged andmed energiatõhususe ja seadmete jõudluse kohta.

Ta lisas, et taastuvenergiale keskendumine on tema hinnangul jätnud täiendavate andmekeskuste rajamiseks kättesaadavaks liiga vähe energiat.

Kliimaeesmärgid ja energiavajadus

Intervjuu toimus 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppe taustal, millega riigid lubasid vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja saavutada 2050. aastaks netonullheite. Nende eesmärkide täitmine eeldab üleminekut vähese süsinikuheitega energiaallikatele, näiteks tuumaenergiale ja taastuvenergiale.

Kliimamudelite järgi võib tegevusetuse tagajärjel hävida kuni 99 protsenti korallriffidest ning merepinna tõus võib ohustada umbes 770 miljonit inimest ehk ligikaudu kümnendikku maailma rahvastikust. Kontrollimatu soojenemise võimalike tagajärgede hulka kuuluvad ka sagenenud metsatulekahjud, üleujutused ja tormid.

Huangi kommentaarid peegeldavad energiaturu muutumist pärast tehisintellekti kiiret kasvu. Enne viimast andmekeskuste ehituslainet olid tuule- ja päikeseenergia sageli odavamad kui gaas või kivisüsi. Uute andmekeskuste kasvav nõudlus ja Trumpi administratsiooni aegsed poliitikamuutused langesid aga kokku fossiilkütuste kasutamise uue kasvuga, et katta vahetuid energiavajadusi.

Mõne hinnangu kohaselt võib AI-ga seotud energiatarbimine ja saastemuster olla 2028. aastaks USAs seotud umbes 1300 enneaegse surma ning ligikaudu 20 miljardi USA dollari suuruste tervisekuludega.