Eestis esitavad koduostjad müüjatele üha sagedamini nõudeid varjatud kinnisvarapuuduste tõttu. Nõuete koostamisel kasutatakse järjest enam ka tehisintellekti, ütles ERR-ile Uus Maa juhatuse liige ja jurist Karlis Kolk.
Kolki sõnul on inimesed oma õigustest teadlikumad ega pöördu alati kohe juristi poole, sest tehisintellekt aitab nõude esialgse teksti koostada. Levinud vaidluste põhjused on korterite ebapiisav heliisolatsioon, naabrite tekitatud liigne müra, ehitusvead, vajumine ja puudulik hüdroisolatsioon. Vanades puitmajades tuleb ette ka kuivmädanikku.
Kõige kallimad vead on sageli märgades ruumides
Ehituskaitse Büroo juht Marko Sults märkis, et kõige keerulisem on hinnata kortereid hoonetes, mida ei ole terviklikult rekonstrueeritud. Sellistes elamutes võib ventilatsioon olla ühendatud vale kanaliga või torustik valesti paigaldatud.
Probleeme tekitavad ka hooned, mida on aastakümnete jooksul järk-järgult remonditud, kuid mille kohta puudub tehniline dokumentatsioon. Sellisel juhul ei ole kasutatud lahendusi võimalik kindlaks teha ilma konstruktsioone avamata.

Sultsi sõnul avastatakse pärast kinnisvara ostmist kõige kulukamad varjatud puudused sageli vannitubades, duširuumides ja saunades. Tavapärase ülevaatuse käigus ei saa konstruktsioonide sisemist seisukorda kontrollida. Ebapiisav hüdroisolatsioon või valesti tasakaalustatud kütte- ja ventilatsioonisüsteemid võivad kiiresti põhjustada hallitust ja niiskuskahjustusi.
Karlis Kolk rõhutas, et müüja võib vastutada ka puuduste eest, millest ta ise teadlik ei olnud. Samas võib müügileping sisaldada tingimust, millega müüja vabastatakse talle teadmata puuduste eest vastutamisest, kuigi ostja ei pea sellise tingimusega nõustuma.
Notarid soovitavad märkida lepingusse kõik teadaolevad probleemid, alates tehnilistest puudustest kuni raudteemüra või keeruliste suheteni korteriühistus. Enne ostu saavad ostjad tellida majale või korterile ka tehnilise ülevaatuse.
Hüvitisenõuded võivad mõnikord ulatuda kinnisvara väärtuseni või seda ületada. Näiteks võib nii juhtuda puitmaja kuivmädaniku korral, kui hoone konstruktsioon tuleb lammutada ja asendada.
Juristi sõnul võib kohus ebamõistlikult suure nõudesumma mõistlikkuse põhimõttest lähtudes vähendada. Kohtuväline kokkulepe aitab pooltel sageli aega ja raha säästa.




Arutelu
Jäta kommentaar
Kommentaarid
Kommentaare veel pole. Ole esimene.