Maakondlik tugi ei näita eri maakondade idufirmade arvu

Eesti maakondade tugiorganisatsioonide arv ei ennusta, kui palju idufirmasid neis tegutseb. Startup Estonia tellimusel valminud 13 maakonna kaardistus näitab, et Pärnumaal on tugiorganisatsioone keskmisest vähem, kuid idufirmasid ligi kaks korda rohkem, samal ajal kui Põlva- ja Hiiumaal on olukord vastupidine.

StartupBlinki globaalse iduettevõtluse ökosüsteemide indeksi põhjal kuulus Eesti tänavu maailma 12 parima ökosüsteemi hulka. Eesti asutajate seltsi andmebaasi järgi tegutseb Eestis üle 2800 idufirma, mis annavad tööd enam kui 17 000 inimesele.

Idufirmade jaotus on siiski väga ebaühtlane. Harju- ja Tartumaale on registreeritud 94 protsenti idufirmadest ning seal töötab 98 protsenti sektori töötajatest. Ülejäänud 13 maakonnas tegutseb kokku 164 idufirmat, kus töötab 356 inimest.

Estonian Business Schooli nooremteadur Jelena Žovnikova kaardistas nendes 13 maakonnas arenduskeskused, inkubaatorid, kiirendid, ettevõtlusprogrammid ja -üritused, noortele suunatud ettevõtlusalgatused ning muud iduettevõtlust toetavad organisatsioonid. Üleriigilised algatused jäid kaardistusest välja.

Absoluutarvudes on kõige rohkem tugiorganisatsioone Ida-Virumaal, kus neid on 26. Kõige rohkem idufirmasid on registreeritud Pärnumaal, kokku 46.

Maakondade võrdlemiseks arvutas Žovnikova 13 maakonna keskmise. Kokku leidus neis maakondades 190 tugiorganisatsiooni ja 164 idufirmat. Keskmiselt oli 1000 elaniku kohta 0,34 tugiorganisatsiooni ja 0,30 idufirmat ehk üks tugiorganisatsioon umbes iga 2900 ja üks idufirma umbes iga 3400 elaniku kohta. Mitut maakonda teenindavad organisatsioonid arvestati iga vastava maakonna juures.

Maakondade näitajad erinesid märgatavalt. Pärnumaal oli tugiorganisatsioone elaniku kohta keskmisest kolmandiku võrra vähem, kuid idufirmasid ligi kaks korda rohkem. Viljandimaal oli tugiorganisatsioone keskmisest 1,3 korda ja idufirmasid 1,6 korda rohkem. Võrumaal oli tugiorganisatsioone 1,7 korda keskmisest rohkem, kuid idufirmasid vaid 0,7 keskmise jagu.

Hiiu- ja Põlvamaal oli tugiorganisatsioone keskmisest umbes kaks korda rohkem, kuid kaardistuse ajal ei olnud kummaski maakonnas registreeritud ühtegi idufirmat.

Seega ei ilmnenud tugiorganisatsioonide ja idufirmade arvu vahel selget seost. Rohkem organisatsioone ei tähenda automaatselt rohkem iduettevõtteid ning väiksem ökosüsteem ei pruugi anda nõrgemat tulemust.

Üks põhjus on see, et suur osa kaardistatud tugiorganisatsioonidest ei ole mõeldud spetsiaalselt idufirmadele. Maakondlikud arenduskeskused ja paljud programmid teenindavad kõiki ettevõtjaid, alates pagariettevõtetest kuni turismitaludeni. Nende arv peegeldab seega laiemat ettevõtluskeskkonda, millest saavad kasu ka idufirmad.

Osa tugivõrgustikust on suunatud noortele. Põlva-, Valga- ja Võrumaal moodustavad noorteprogrammid kõigist tugialgatustest ligi poole. Need võivad toetada tulevasi ettevõtjaid, kelle idufirmad sünnivad alles aastate pärast ja mitte tingimata nende praeguses kodumaakonnas.

Maakondlik statistika ei näita ka seda, kust asutajad pärinevad või kus nende ettevõtluskarjäär alguse sai. Näiteks ei olnud Hiiumaal kaardistuse ajal ühtegi registreeritud iduettevõtet, kuid sealt on pärit Eesti ükssarviku Veriffi asutaja Kaarel Kotkas.

Samuti ei tähenda suhtarvud alati, et maakonnas toimib eraldiseisev ökosüsteem. Kagu-Eesti Inkubaator ja Innovatsioonikeskus teenindavad Võru-, Põlva- ja Valgamaa iduettevõtjaid ning arvestati seetõttu kõigi kolme maakonna juures. Kesk-Eesti Inkubaator teenindas kuni tänavu augusti lõpuni ka Jõgeva- ja Viljandimaa ettevõtjaid, kuid alates septembri algusest käsitletakse seda kaardistuses Järvamaa ökosüsteemi osana. Varasem tegevus võis mõjutada Jõgeva- ja Viljandimaa iduettevõtluskeskkonna kujunemist.

Põhjus ja tagajärg võivad olla ka vastupidised. Tugivõrgustikku suunatakse sageli just piirkondadesse, kus iduettevõtlus vajab rohkem hoogu. Sellisel juhul ei tähenda suurem tugivõrgustik ja vähene idufirmade arv, et tugi ei toimiks, vaid et see on jõudnud sinna, kus vajadus on suurim.

Kaardistus on kvalitatiivne ning selle eesmärk oli anda ülevaade piirkondlikest tugistruktuuridest, mitte tõestada statistilisi seoseid. Eesti asutajate seltsi andmebaasi uuendatakse pidevalt, mistõttu kujutavad tulemused endast hetkepilti.

Iduettevõtluse ökosüsteemi hindamisel ei piisa sellest, kui palju idufirmasid on maakonnas registreeritud. Oluline on ka see, kas ettevõtjatel on ligipääs teadmistele, võrgustikele, tootearendusele, rahastusele ja rahvusvahelisele turule. Erinevatel piirkondlikel ökosüsteemidel võivad olla erinevad arengumustrid, tugevused ja vajadused.

See seostub TAIE 2021-2035 arengukava eesmärgiga tugevdada teaduse, innovatsiooni ja ettevõtluse sidemeid ning teadmussiiret. Kohalikud võimalused võivad suurendada iduettevõtluse nähtavust ja pakkuda ettevõtjatele arenguks vajalikku tuge, kuid organisatsioonide olemasolu üksi ei näita veel ökosüsteemi toimivust.

Järgmises etapis uurib Žovnikova regionaalsete ökosüsteemide aktiivsust ja organisatsioonide koostööd. Tähelepanu alla võetakse osaliste omavahelised seosed, teenuste vastastikune täiendavus ning üleriigiliste organisatsioonide ja programmide tegelik mõju piirkondadele.

Eraldi vajavad analüüsi Harju- ja Tartumaa, mis praegusest kaardistusest välja jäid. Alles nende kaasamisel saab hinnata Eesti iduettevõtluse ökosüsteemi tervikuna. Samuti uuritakse Balti- ja Põhjamaade iduettevõtluse ökosüsteeme.

Edasine analüüs võib näidata, et Eestis ei ole vaja 15 eraldiseisvat maakondlikku iduettevõtluse ökosüsteemi. Olulisem võib olla mõista, kuidas erineva iseloomuga piirkondlikud ökosüsteemid toimivad ühe seotud Eesti innovatsioonivõrgustikuna.

Jelena Žovnikova on tegelenud ligi 25 aastat ettevõtluse, ärinõustamise, mentorluse ja koolitamisega. Praegu jagab ta aega innovatsiooni ja iduettevõtlusega seotud teadustöö ning ettevõtlusprojektide vahel.

Lugu ilmus Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Doktorikooli korraldatava konkursi „Teadus 3 minutiga” projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel” toetusel. Projekti kaasrahastab Euroopa Liit ning konkursi finaal toimub 6. oktoobril.