Lancet: AI ja tuumasõda võivad viia väljasuremiseni

Ajakirja The Lancet kokku kutsutud komisjoni hinnangul võivad tuumasõda ja tehisintellekti pahatahtlik kasutamine kujutada järgmise 75 aasta jooksul usutavat teed inimkonna väljasuremiseni 2100. aastaks. Komisjoni raport käsitleb 17 suurt ohtu inimeste tervisele ning leiab, et igaühe leevendamiseks on võimalik rakendada meetmeid.

Raport paigutab need kaks riski laiemasse ohtude loetellu ning rõhutab probleemide omavahelist seotust. Komisjoni hinnangul mõjutavad praeguste juhtide otsused tulevaste põlvkondade tervist ja heaolu.

Kuidas ohte hinnati

Teadlased reastasid ohud hinnangulise tervena elatud eluaastate kaotuse järgi, mis võib tuleneda haigustest, puuetest või enneaegsest surmast. Selleks kasutati puudega kohandatud eluaastate näitajat DALY ning arvesse võeti praegusi suundumusi nii optimistlike kui ka pessimistlike stsenaariumide puhul.

Komisjoni sõnul võib tuumakonflikt paisata atmosfääri ülaosasse piisavalt osakesi, et varjata päikesevalgust ja põhjustada ulatuslikku näljahäda. Samuti hoiatatakse, et tehisintellekti pahatahtlik kasutamine võib hõlmata bioloogiliste relvade kavandamist. Hinnangus osalenud eksperdid pidasid väljasuremisstsenaariumide tõenäosust väikeseks, kuid mitte olematuks.

Peale nende kahe riski loetleb komisjon veel 15 ohtu, mis võivad kokku kustutada üle miljardi tervena elatud eluaasta. Nende hulka kuuluvad õhusaaste, antimikroobikumiresistentsus, laste alatoitumus, kliimakriis, tavapärased relvakonfliktid, välisabi vähenemine, suur alkoholitarbimine, kõrge vererõhk, sissetulekute ebavõrdsus, madal haridustase, looduslikud pandeemiad, rasvumine, vaimse tervise probleemid, suitsetamine ja ebatervislik vananemine.

Nimekirja pääsemiseks pidi oht suutma põhjustada inimeste tervisele ulatuslikku kahju ning selle leevendamiseks pidid olemas olema usutavad meetmed. Raport rõhutab, et kõige olulisemad ohud erinevad piirkonniti: suure sissetulekuga riikides moodustavad suurema osa tervisekoormusest mittenakkushaigused, sealhulgas rasvumine ja vaimse tervise häired, samal ajal kui väikese sissetulekuga riikides avaldab suuremat mõju näiteks madal haridustase.

Komisjoni hinnangul võib rahvusvahelise terviseabi kokkuvarisemine või järsk vähenemine põhjustada 2100. aastaks kuni 1,5 miljardi tervena elatud eluaasta kaotuse. Ligi 70 protsenti sellest koormusest langeks Sahara-tagusele Aafrikale, kus probleemiks on ka laste alatoitumus.