Google investeerib Soome 13 miljardit, mitte Eestisse

Google plaanib investeerida järgmise kahe aasta jooksul Soome 13 miljardit eurot ning sõlmis Fortumiga 22-aastase elektriostulepingu. Lepingu järgi ostab Google alates 2030. aastast kuni poole Loviisa tuumajaama võimsusest.

Tehing võimaldab Fortumil jätkata umbes miljardi euro suurust programmi, millega pikendatakse Loviisa kahe reaktori tööiga 2050. aastani ja suurendatakse nende võimsust. See näitab, et pikaajaliselt toimiv energiataristu on majanduse konkurentsivõime oluline alus, kirjutab Arvi Hamburg.

Google ei investeeri Soome üksnes odavama elektri pärast, vaid eeldusel, et riigi elektrisüsteem tagab aastakümneteks varustuskindluse. Soome saab seda pakkuda tuuma-, hüdro- ja tuuleelektrijaamade, salvestusvõimekuse ning tugeva elektrivõrgu abil.

Umbes 40 protsenti Soome elektritoodangust pärineb tuumaenergiast, mis katab aastaringselt püsikoormust. Tuumaenergia ja kiiresti kasvav tuuleenergia mahuvad Soome elektrisüsteemi kokku, sest nende rollid on erinevad: tuumajaamad tagavad juhitava baastootmise ning tuuleenergia suurendab taastuvelektri osakaalu.

Google'i investeering kasvatab Soome elektritarbimist. Kui tootmisvõimsused nõudlusega samas tempos ei lisandu, jääb elektrit ekspordiks vähem ning mõju võib jõuda ka Eesti elektrihinda.

Eesti elektritarbimisest kaetakse impordiga ligi 40 protsenti, peamiselt Soomest. Eesti majanduse elektrivajadust ei saa seega üles ehitada eeldusele, et põhjanaabrite soodsa hinnaga elektri ülejääki jätkub meile pikaks ajaks.

Elering on kirjeldanud suurte andmekeskuste huvi Eesti vastu, kuid tõdenud, et Eesti elektrisüsteem ei ole suurtarbijate ühendamiseks valmis. Põhivõrgu tugialajaamadesse saaks ühendada maksimaalselt 300 kuni 400 megavatti tarbimist, kuid veel suurem probleem on tootmisvõimsuse süvenev puudujääk.

Eleringi värske hinnangu järgi vajab Eesti 2035. aasta külmal talvetunnil 2100 megavatti juhitavat võimsust. Praegusest ligikaudu 1700 megavatist langeb seadmete vananemise tõttu kümne aastaga eeldatavasti välja 600 kuni 700 megavatti. Isegi akude võimalikku panust arvestades jääks puudu 700 kuni 800 megavatti.

Puudujääk tuleb katta, kuid seni puudub selgus, milliseid elektritootmise tehnoloogiaid ja millises järjekorras kasutada.

Põhjamaade elektrisüsteemi eelis

Soome ja Rootsi tööstuse konkurentsivõime üks aluseid on aastakümnete jooksul rajatud tuuma- ja hüdroenergia tootmine, mille kõrvale on hiljem kiiresti kasvanud tuuleenergia. Selline kombinatsioon aitab hoida elektrisüsteemi tasakaalus, tagab juhitava tootmise olemasolu ning toetab samal ajal Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmist.

Eesti ei saa seda mudelit täielikult kopeerida, sest meil puudub suuremahulise hüdroenergia looduslik ressurss. Põlevkivijaamade rolli vähenedes tuleb nendes toodetud juhitav energia suures osas asendada muu ilmastikust sõltumatu tootmisega.

Lähikümnendil tuleks varustuskindluse tagamiseks sõlmida põlevkivienergeetikaga umbes kümneaastane leping. Praegune üheaastaste lepingute praktika ei võimalda seadmeid piisavalt hooldada ega nende tööiga pikendada.

Tuleviku elektritootmise struktuur tuleb valida sotsiaalmajandusliku analüüsi põhjal. Tuul ja päike annavad aastasest elektritoodangust järjest suurema osa, salvestus vähendab tiputoodangu vajadust ja silub hinnakõikumisi ning tarbimise juhtimine aitab tippe vähendada.

Nende kolme teguri koosmõju määrab, milline süsteemiteenuste struktuur aitab kujundada elektri lõpphinda. Lisaks on püsikoormuse katmiseks vaja ilmastikust sõltumatut tootmist, milleks Euroopa Liidu kliimapoliitika kohaselt sobib tuumaenergia.

Elektritarbimise kasv on loomulik protsess. Elektrivõrgu läbilaskevõime ja tootmisvõimsuse piirangud ei tohi saada takistuseks uutele investeeringutele Eesti majandusse ja tööstusse. Andmekeskused, elektroonika- ja keemiatööstus ning elektrifitseeritud logistika- ja küttesüsteemid tarbivad palju elektrit, kuid nende loodav lisandväärtus kasvatab ühiskonna jõukust.

Google hindab oma Soome investeeringu mõjuks 3,6 miljardit eurot sisemajanduse koguprodukti aastas ning rohkem kui 37 000 uut töökohta. Leping Fortumiga näitab, kuidas suure tarbija lisandumine ja elektrisüsteemi arendamine saavad teineteist toetada: tuumajaam annab tarbijale elektri ning pikaajaline leping loob jaamale kindlama rahavoo.

Google'i leping muudab Loviisa tööea pikendamise ja võimsuse suurendamise majanduslikult põhjendatuks. Fortum ja Google analüüsivad juba tuuma- ja taastuvenergia ning uute elektrisüsteemi paindlikkuslahenduste arendamise võimalusi.

Teine Soome näide on Kokkolasse kavandatav Euroopa uusim alumiiniumi taaskäitlustehas Arct, mille eeldatav elektritarbimine on seitse teravatt-tundi aastas. Suur tarbija loob uutele tootmisinvesteeringutele kindlama turu ning võib suurema võrgukoormuse tõttu vähendada võrgutariifi.

Juhitava võimsuse lahendus peab olema etapiline

Eleringi hinnanguline 700 kuni 800 megavati suurune juhitava võimsuse puudujääk 2035. aastal ei tähenda automaatselt, et Eestis tuleb ehitada samas mahus gaasikütusel töötavaid elektrijaamu.

Võimsusmehhanismi käivitamine, hanked ja gaasielektrijaamade ehitamine tuleks korraldada etapiviisiliselt, lähtudes piirkonna julgeolekuolukorrast, kehtivatest keskkonnanõuetest ja tehnoloogia arengust. Ebastabiilses majandus- ja poliitilises olukorras tuleb valmistuda ka kriisiks, mille korral elektrisüsteem võib kustuda, ning luua süsteemi taaskäivitamise võimekus.

Kuni 900 megavatini ulatuv kavandatav kiirkäivitushange on maksimaalne maht, mitte otsus ehitada Eestisse 900 megavatti uusi gaasijaamu. Hamburg ja Meelis Saal on pakkunud etapilist lahendust, mille puhul kasutatakse esmalt Kiisa gaasielektrijaama olemasolevat võimsust, Narva rajatavat 100-megavatist gaasimootorijaama ja osa olemasolevatest koostootmisjaamadest. Lisaks tuleks rajada umbes 300 megavatti uut hajutatud, kiiresti taaskäivitatavat võimsust.

Etapiviisiliselt tuleks arendada ka elektrivõrku ja tugevdada olemasolevaid ühendusi. Nii saab järgmise investeerimisotsuse teha siis, kui tegelik vajadus ja tuumaenergia ajakava on selgunud.

Täismahus gaasijaamade ehitamine suurendaks elektri lõpphinda, vähendaks tururuumi teistele tehnoloogiatele ja tooks kaasa gaasitarnete logistilised riskid. Pikaajaliste tarnelepingute riske ei tohi maandada tarbija arvelt, suurendades tema kohustuslikke süsteemiteenuste makseid.

Kui Eesti seoks lähitulevikus lepingutega 800 kuni 900 megavatti uut gaasil põhinevat tootmist, täidaks see suure osa tulevasest juhitava tootmise turust juba enne tuumajaama investeerimisotsust. Astmeline arendamine jätaks 2030. aastate valikud avatuks põlevkivi- ja biomassi põletustehnoloogiatele, sagedusreserviks vajalikele gaasijaamadele ning tuumaenergeetikale.

Gaasijaama muudab praegu atraktiivseks madal kapitalikulu ja kiire ehitustsükkel, kuid selle toodetud elektri hind jääks aastakümneteks sõltuma gaasi maailmaturuhinnast. Tuumajaama puhul on määrav kapitalikulu ehk raha hind. Kütuse osakaal tootmiskuludes on väike ning tuumajaamad varuvad kütust mitmeks aastaks ette.

Tuule- ja päikeseelektril on elektrisüsteemis samuti oluline koht. Eesti on taastuvenergia investeeringute toetamiseks aastaid kasutanud vähempakkumisi, toetusskeeme, võrguarendust ja muid meetmeid. Selle tulemusel on tuule- ja päikeseenergial tugev arendusportfell ning ajaliselt edumaa.

Sarnased investeerimistingimused tuleb luua ka teistele tootmistehnoloogiatele, et otsused oleksid majanduslikult võimalikud.

Tuumaenergia vajab pikaajalist mudelit

Tuumajaama rajamise üle tuleb teha kaalutletud otsused juba praegu, kuid kõige olulisem on välja töötada projekti majandusmudel. Elering valmistab ette võimsusmehhanismi, milles võiks põhimõtteliselt osaleda ka tuumajaam.

Võimsusmehhanismi 10 kuni 15 aasta pikkune toetusperiood ei vasta siiski tuumaprojekti investeerimisloogikale. Tuumajaam vajaks tõenäoliselt eraldi riigiabi lahendust, mis tagaks 20 kuni 30 aastaks piisava tulukindluse. Elering soovitab sellise võimaluse ettevalmistamisega alustada juba praegu.

Tuumajaama konkurentsivõimet ei saa hinnata sama loogika järgi nagu lühema ehitusaja ja teistsuguse kapitalistruktuuriga elektrijaamu. Kui riik peab puuduvate juhitavate võimsuste turule toomiseks looma mehhanismi, tuleb selle kaudu kujundada tingimused ka tuumaenergeetika turule tulekuks.

Õiguslik alus on olemas. Tuumaenergia ja -ohutuse seadus on vastu võetud ning regulaator alustab tööd 1. jaanuaril 2027. Riigi eriplaneering on algatatud. Järgmised sammud on investeerimiskeskkonna loomine, menetluste ajakava koostamine, kapitali hinna vähendamine ning pikaajalise elektrimüügi või riigiabimudeli väljatöötamine.

Google'i investeeringu peamine õppetund Eestile ei ole üks konkreetne ettevõte, vaid Soome loodud investeerimiskeskkond, mille alus on pikaajaliselt prognoositav elektrivarustus. Elering tunnetab samal ajal Eestis suurte andmekeskuste huvi ning tunnistab, et nii võrgu kui ka tootmisvõimsuse piirid muutuvad praktiliseks takistuseks.

Eesti peab korraga tagama energiajulgeoleku ja varustuskindluse, hoidma elektri koguhinna lõpptarbijale konkurentsivõimelisena ning järgima keskkonnanõudeid. Selle eelduseks on piisav kodumaine elektritootmine, mille üheks võimalikuks osaks on tuumaenergia.

Järgmine 13 miljardi euro suurune investeering läheb tõenäolisemalt sinna, kus elektri pikaajaline tarnekindlus on usutav ja hind konkurentsivõimeline.