Haridusministeerium palus riigikantseleil selgitada, miks soovitakse Eesti.ai töötubade ja teiste tehisarukoolituste vahendamiseks luua eraldi lahendus, kuigi riigil on juba mitu hariduse ja e-koolituse keskkonda. Ministeeriumi hinnangul võib uus lahendus osaliselt olemasolevaid süsteeme dubleerida ja osutuda põhjendamatult kulukaks.
Riigikantselei korraldab hanget, mille maksimaalne maht on 10 miljonit eurot. Selle eesmärk on leida partner, kes korraldaks Eesti.ai õpitegevusi suurel määral üle Eesti.
Haridusministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige kirjutas neljapäeval riigikantseleile, et enne uue riikliku portaali loomist tuleks põhjalikult hinnata selle seoseid olemasolevate lahendustega. Ta nimetas eelkõige haridusportaali, täienduskoolituste infosüsteemi Juhanit ning digiriigi akadeemiat, mis pakub e-koolitusi ja e-õppevara avaliku sektori töötajatele ning laiemale kasutajaskonnale.
„Uue eraldiseisva koolituste vahendamise keskkonna loomisel on oluline arvestada, et riik arendab juba haridusportaali ja Juhani kaudu lahendusi koolitustele registreerumiseks ning oma õpitegevusest ülevaate saamiseks,“ ütles Laasi-Õige.
Ministeerium soovib teada, milliseid vajadusi ei oleks võimalik lahendada olemasolevate süsteemide edasiarendamise või nende omavahelise liidestamisega. Kui selline analüüs on tehtud, palub ministeerium seda endaga jagada.
Samuti küsib haridusministeerium, kuidas on hinnatud uue portaali mõju riigi IT-portfelli terviklikkusele, süsteemide koostalitlusvõimele, andmevahetusele ja kasutajakogemusele ning olemasolevate lahenduste edasisele arendamisele.
Ministeeriumi hinnangul tulnuks hanke ettevalmistamisel võrrelda uue platvormi loomist olemasolevate süsteemide edasiarendamise ja liidestamisega. Lisaks soovib ministeerium teada, milline variant oleks kogu elutsükli kulusid arvestades kõige kulutõhusam.
Kuna hange näeb ette kolmeaastase partnerluse, küsib ministeerium ka seda, kuidas rahastatakse portaali pärast selle perioodi lõppu, milline asutus hakkab seda omama, kui suured on iga-aastased hooldus- ja arenduskulud ning kes need kannab.
„Peame vajalikuks enne uue riikliku õpivõimaluste vahendusportaali loomisega jätkamist kaaluda olemasolevate portaalide kasutamise ning edasiarendamise võimalusi. Kui eraldiseisva uue portaali loomine osutub tõepoolest põhjendatuks, peame oluliseks selle kulutõhususe ja jätkusuutlikkuse selget käsitlust ning pikaajalise omandi-, vastutus-, rahastus- ja ülalpidamismudeli kokkuleppimist,“ ütles Laasi-Õige.
Haridusministeerium soovib osaleda edasistes aruteludes, et kasutada avalikku raha võimalikult otstarbekalt ja vältida põhjendamatut dubleerimist.
Riigikantselei peab olemasolevaid portaale ebapiisavaks
Eesti.ai juhi Kirke Maari sõnul on algatuse eesmärk jõuda vähemalt 100 000 inimeseni. See moodustaks tema sõnul ligi 15 protsenti Eesti töötavate inimeste arvust.
„Sellise eesmärgi saavutamiseks ei piisa sellest, et teeme õppimisvõimalused olemasolevas portaalis kättesaadavaks. Vaja on lahendust, mis võimaldab õpitegevusi suures mahus korraldada ning pakkumist vastavalt inimeste vajadustele ja tehnoloogia arengule pidevalt kohandada,“ ütles Maar ERR-ile.
Maari sõnul areneb tehisaru väga kiiresti ning muutuvad ka oskused, mida inimesed vajavad. Seetõttu on Eesti.ai valinud koostöö erasektoriga, mitte uue riigi hallatava IT-süsteemi rajamise.
„Riik seab eesmärgid ja kvaliteedinõuded, erasektori partner tagab võimekuse õpitegevusi kiiresti, paindlikult ja suures mahus korraldada. Nii ei pea riik iga uue koolitusvajaduse või muudatuse jaoks korraldama eraldi hanget ega võtma enda kanda uue IT-süsteemi pikaajalist haldamist,“ sõnas Maar.
Riigikantselei rõhutas, et 10 miljoni euro suuruse mahuga hanke puhul ei osteta eraldi uut portaali ega platvormi, vaid terviklikku Eesti.ai õpitegevuste vahendusteenust. Teenusepakkuja peab leidma koolitajad, korraldama töötoad, kaasama osalejad, haldama registreerimist, koguma tagasisidet ja tagama õppe kvaliteedi.
Veebiplatvormi minu.eesti.ai arendab ja haldab teenusepakkuja ise ning see jääb tema omandisse. Riigikantselei ei telli platvormi arendamist ega majutamist eraldi, vaid teenusepakkuja peab nende kuludega oma ärimudelis arvestama.
Riigikantselei teatel saab hanke raames kuni 2029. aasta lõpuni tellida õpitegevusi. Kümme miljonit eurot on maksimaalne võimalik kulu, kuid tegelik summa sõltub tellitavate õpitegevuste mahust ja maksumusest ning kogu eelarve kasutamine ei ole kohustuslik.
"Minu huvi tehnoloogia vastu algas lapsepõlvest. Tänapäeval püüan kirjutada nii, et ka keerulised teemad oleksid kõigile arusaadavad."
Arutelu
Jäta kommentaar
Kommentaarid
Kommentaare veel pole. Ole esimene.