Kanuti Gildi Saalis jõudis publiku ette Elina Masingu ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide lõpukursuse lavastus „Replica“, mille keskne teema on kibestumine.
Lavastus uurib, kuidas ühiskonnas peab ja kuidas ei tohi käituda. Laval luuakse olukordi, kus ühiskonna määratud rollid heidetakse kõrvale ning püütakse normaliseerida tõdemust, et elu ei pea alati lõbus olema.
„Kui sa kujutad ette mingit olukorda tulevikus, siis sa kujutad seda ette perfektse olukorrana, aga elu ei ole perfektne. Sellised tagasilöögid on osa elust, aga ma tunnen, et osa inimesi saab vihaseks, osa kibestuvadki ja osa lihtsalt selleks, et mitte olla kurb või mitte kibestuda, annavad alla, mis on ka kurb. Tahaks normaliseerida, et on tõesti vahel raske,“ rääkis lavastaja Elina Masing.
„Replica“ on Masingu teine lavastus koos Viljandi kultuuriakadeemia tudengitega. Lavale astub kokku 15 tudengit.
Masingu sõnul soovisid tudengid lavastuse materjali ise mõtestada, edasi arendada ja enda jaoks aktuaalseks muuta. „Kibestumise kohta saime teada, et see on tihti selline väline silt, mida inimesed teineteisele panevad, mis on natuke halvustav,“ ütles ta.
Lavastuse keskmesse jääb küsimus, kuidas selles maailmas elades mitte alla anda. „Tahaks ikkagi, et võim oleks meie käes. Oleme hästi palju tegelenud sellega, et mitte ära anda võimu või elu kellegi teise kätte, et nemad otsustavad, kuidas asjad on. Võta see enda kätte, mina otsustan. Ja kui seekord ei tule välja, siis järgmine kord tuleb,“ sõnas Masing.
"Tehnoloogia liigub kiiremini kui kunagi varem ja ma naudin selle jälgimist. Iga uus seade või rakendus jutustab loo inimlikust loovusest."
Arutelu
Jäta kommentaar
Kommentaarid
Kommentaare veel pole. Ole esimene.