Estonias tegutsevad kaks tehnoloogia-ükssarvikut, mille koguväärtus on 9,9 miljardit dollarit. World Population Review’ hiljutise edetabeli järgi loob 1,3 miljoni elanikuga Eesti elaniku kohta rohkem miljardi dollari väärtusega idufirmasid kui Ameerika Ühendriigid.
Maailmas tegutseb praegu 1286 ükssarvikut ehk eraettevõtet, mille väärtus on vähemalt miljard dollarit. Nende koguväärtus ulatub 4,6 triljoni dollarini, kuid jaotus riikide vahel on väga ebaühtlane.
Ameerika Ühendriigid juhivad edetabelit 712 ükssarvikuga, mille koguväärtus on 2,9 triljonit dollarit. Seda toetavad suured riskikapitalivarud, tugevad teadusülikoolid ja ettevõtluskultuur, mis soosib riskide võtmist. Hiina on 157 ükssarvikuga teisel kohal, nende väärtus on kokku 687 miljardit dollarit. India kolmandal kohal on 69 miljardi dollari väärtusega idufirmat.
Euroopas juhib Ühendkuningriik 55 ükssarvikuga, mille väärtus ulatub 190 miljardi dollarini. Suur osa kasvust tuleb Londoni finantstehnoloogia sektorist. Saksamaal on 32 ükssarvikut, mis tegutsevad peamiselt tööstustehnoloogia, biotehnoloogia ja kohaletoimetamisteenuste valdkonnas. Prantsusmaal on 29 idufirmat, mille koguväärtus on 72,9 miljardit dollarit.

Väikeriigid konkureerivad tihedas tehnoloogiaturus
Aasias on peale Hiina tugeva kasvuga Singapur ja Lõuna-Korea, kus kummaski tegutseb 14 ükssarvikut. Singapuri idufirmade koguväärtus on siiski suurem, 87,8 miljardit dollarit, mis kinnistab riigi positsiooni Kagu-Aasia finantstehnoloogia käivituskeskusena.
Iisrael paistab Lähis-Idas silma 25 süvatehnoloogia-ükssarvikuga, mille koguväärtus on 47,4 miljardit dollarit. Elanike arvu arvestades on see üks maailma kõrgemaid näitajaid: ligikaudu üks ükssarvik 380 000 elaniku kohta.
Ladina-Ameerikas on finantsteenuste vähene kättesaadavus loonud võimalusi uutele ettevõtetele. Piirkonda juhib Brasiilia 18 ükssarvikuga, mille väärtus on kokku 37,1 miljardit dollarit. Mehhikos on neid üheksa ja Colombias neli, sest finantstehnoloogiaettevõtted muudavad pangateenused kättesaadavamaks ka seni teenindamata elanikkonnale.
Edaspidi peaks tehisintellektist saama uute ükssarvikute loomise peamine kiirendaja. Kui arenguriigid laiendavad digitaalset taristut, liigub üleilmne idufirmade kaart eeldatavasti üha enam kiiresti kasvavatesse keskustesse Aasias, Ladina-Ameerikas ja Aafrikas.




Arutelu
Jäta kommentaar
Kommentaarid
Kommentaare veel pole. Ole esimene.