Peaminister Kristen Michal ütles 5. novembril Tallinnas toimunud Tallinn Digital Summiti avakõnes, et Eesti valmistab ette tehisintellekti agentide kasutamise reegleid. Keskseteks küsimusteks on agentidele antavad õigused, nende tegevuse dokumenteerimine ja vastutus tehtud otsuste eest.
AI-agendid võiksid tulevikus näiteks koostada maksudeklaratsioone ja tasuda arveid. Michali sõnul tuleb seejuures täpselt määratleda, mida agendid teha võivad, millised tegevused jäävad registrisse ning kes nende otsuste eest vastutab.
Peaminister sidus ettevalmistatavad reeglid Eesti digiriigi aluspõhimõtetega. Ta ütles, et turvaline digitaalne identiteet on võimaldanud arendada internetipõhiseid teenuseid ning valitsus soovib tehisintellekti kasutamist laiendada Eesti.ai algatuse kaudu. Kavandatavad rakendused hõlmavad haiglaid, koole, avalikke teenuseid ja ettevõtteid.
Michal ütles samuti, et 2027. aasta lõpuks saab 100 000 inimest võimaluse õppida tehisintellekti oma töös kasutama. Ta rõhutas, et tehisintellekti võimekuse kasvades peavad inimesed säilitama kontrolli selle kasutamise üle.
Rahvusvahelise koostöö osana tõi Michal esile Eesti rolli ÜRO tehisintellekti valitsemise üleilmse dialoogi kaaskorraldajana.
Digital Watch kirjutas 23. juunil 2026, et Eesti kavandab tehisintellekti agentidele digitaalseid identiteete. Need võimaldaksid agentidel teha inimeste ja organisatsioonide nimel kindlaks määratud ülesandeid, kuid piiratud õigustega.
Ettepaneku kohaselt peaks agentide tegevus olema jälgitav ja auditeeritav ning vastutus jääma inimestele. Kavandatav raamistik toetuks Eesti olemasolevale digitaalse identiteedi, e-allkirja ja turvalise andmevahetuse taristule. Michali kõne kinnitas nende põhimõtete tähtsust, kuid ei tähenda veel, et selline teenus oleks kasutusele võetud.
"Minu huvi tehnoloogia vastu algas lapsepõlvest. Tänapäeval püüan kirjutada nii, et ka keerulised teemad oleksid kõigile arusaadavad."
Arutelu
Jäta kommentaar
Kommentaarid
Kommentaare veel pole. Ole esimene.