Pipedrive plaanib Eestis koondada 70% töötajatest, taustal AI

Eestis asutatud tehnoloogiaettevõte Pipedrive plaanib riigis koondada umbes 70% töötajatest. Muudatus on tekitanud küsimusi, kas tegemist on üksiku ettevõtte ümberkorraldusega või varase märgiga, et tehisintellekt hakkab mõjutama ka teisi Balti ükssarvikuid.

The Baltic Times rääkis Pipedrive'i, Startup Estonia, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) ning Eesti ettevõtja Konstantin Shvartsiga, et hinnata ümberkorralduse võimalikku mõju. Balti riikides tegutseb vähemalt 15 ükssarvikut.

Leedu ükssarvikute ökosüsteemiga kursis olev ettevõtte juht ütles The Baltic Timesile anonüümselt, et tehisintellekti levik mõjutab kõiki Leedu ükssarvikuid. Tema hinnangul on kaks või kolm, sealhulgas rahvusvaheliselt tuntud suurt ettevõtet, tehisintellektist eriti haavatavad.

„See tähendab, et Pipedrive'is juhtunu on ka nende jaoks vältimatu,“ ütles ta. Ta viitas ka telekommunikatsioonigrupi Telia ja pangandusgrupi Swedbank hiljutistele ümberkorraldustele kui näidetele, et tehisintellektiga seotud muutused kujundavad juba tööhõivet, kuigi ettevõtted on koondamisi põhjendanud erinevalt.

Pipedrive: klientide ootused on muutunud

Pipedrive'i väliskommunikatsiooni juht Mariliis Beger ütles The Baltic Timesile, et ettevõte on töötajatele esitanud ettepaneku muuta organisatsiooni ülesehitust, arendatavaid tooteid ja müügiviisi.

„See ei ole tehisintellekti kasutamine kulude vähendamiseks ega inimeste asendamine tehisintellektiga. Tehisintellekt on muutnud seda, mida kliendid soovivad ja kuidas nad meie toote leiavad. Seetõttu peame muutma oma strateegiat, meeskonda ja tegevusmudelit,“ ütles Beger.

Pipedrive ei soovinud ümberkorraldust täpsemalt kommenteerida ja viitas ettevõtte tegevjuhi Paulo Cunha avaldatud kirjale.

Pipedrive on 2010. aastal asutatud Eesti päritolu kliendisuhete halduse ehk CRM-tarkvara ettevõte. Selle tarkvara aitab ettevõtetel hallata müügitorusid, jälgida müügivihjeid, automatiseerida ülesandeid ja sõlmida tehinguid.

Shvarts: täpsed põhjused pole avalikud

Eesti ettevõtja Konstantin Shvarti hinnangul võib Pipedrive'i ümber käiv arutelu liialdada selle tähendusega Eesti iduettevõtluse ökosüsteemile.

„Tehisintellekti kasutuselevõtt minu projektides on võimaldanud vähendada tööjõudu 70 kuni 80 protsenti, ilma et tarkvaraarenduse ja turunduse tempo oleks kannatanud,“ ütles Shvarts The Baltic Timesile.

Samas rõhutas ta, et Pipedrive'i täpseid motiive pole avalikustatud ning igasugune tõlgendus on seetõttu spekulatiivne.

Shvarts märkis, et 16 aastat tagasi asutatud Pipedrive ei ole enam traditsioonilises mõttes idufirma. Lisaks kuulub ettevõtte kontrolliv osalus Ameerika ettevõttele. Ümberkorraldus ei piirdu Eestiga, vaid mõjutab ka teisi asukohti, sealhulgas Portugali ja Saksamaad.

Shvarti hinnangul võivad koondamised tähendada jõupingutust kasumlikkuse parandamiseks enne võimalikku müüki või investorite tootluse suurendamiseks.

„Pipedrive'i viimaste aastate suhteliselt aeglane kasv võis innustada juhtkonda taotlema suuremat tegevusefektiivsust,“ ütles ta.

Valitsuse sekkumisvõimalusi peab Shvarts piiratud olevaks. Tema hinnangul saavad Eesti ametiasutused eelkõige pakkuda koondatud töötajatele töötuskindlustussüsteemi kaudu ajutist abi.

Startup Estonia: näitajad räägivad teist keelt

Startup Estonia tegevjuht Vaido Mikheim ei nõustu väitega, et Pipedrive'i raskused viitavad Eesti iduettevõtluse ökosüsteemi lähenevale kokkuvarisemisele.

„Meie hinnangul ei ole see ei üksikjuhtum ega ka märk Eesti iduettevõtluse ökosüsteemi kriisist. Tehisintellekti tehnoloogiate üha kiirem teke ja kasutuselevõtt muudab tervete tööstusharude toimimist: ärimudeleid, tööprotsesse, juhtimist ja ka ettevõtete ülesehitust. Selliseid ümberkorraldusi näeme kogu maailmas. Eesti ei ole ainus mõjutatud riik,“ ütles Mikheim.

Tema sõnul näitavad sektori viimased kättesaadavad andmed, et Eesti iduettevõtlus on endiselt vastupidav. 2026. aasta esimese üheksa kuuga teenisid Eesti iduettevõtted 4,9 miljardit eurot käivet, mida oli 15,2 protsenti rohkem kui 2025. aasta samal perioodil.

Tööhõive kasvas 2,7 protsenti ja iduettevõtete tasutud riigimaksud 7,7 protsenti. Mikheim tunnistas siiski, et Pipedrive'i kavandatavad koondamised ei kajastu tööhõivestatistikas veel.

Samuti vaidles ta vastu väitele, et Eesti on muutunud välisinvestoritest liiga sõltuvaks. Tema sõnul on välisinvesteeringud Eesti iduettevõtetesse püsinud viimase nelja aasta jooksul umbes 300 kuni 400 miljoni euro juures aastas, samal ajal kui käive ja kasumlikkus on paranenud.

Mikheimi hinnangul on Eesti iduettevõtluse ökosüsteem muutunud küpsemaks ja suudab majandushäiretele paremini vastu pidada. Praegu tuleb tema sõnul tagada, et ettevõtted ja töötajad kohaneksid tehisintellekti arenguga piisavalt kiiresti.

Eesti on tehisintellekti koolituse, kasutuselevõtu ja konkurentsivõime toetamiseks käivitanud algatuse Eesti.ai. Üleminekut toetavad ka teised programmid, sealhulgas EstoniAI Meetups ja AI-Leap.

IT-sektoris ei ole laiapõhjalise languse märke

ITL-i juht Doris Põld hoiatas samuti Pipedrive'i ümberkorralduse põhjal kogu sektori kohta üldistusi tegemast.

„Pipedrive'i kavandatav ümberkorraldus on oluline, eriti mõjutatud inimeste jaoks. Ühe ettevõtte otsuseid ei tohiks siiski pidada kogu Eesti tehnoloogiasektori olukorra näitajaks,“ ütles Põld The Baltic Timesile.

Põllu viidatud Maksu- ja Tolliameti andmete järgi on Eesti tehnoloogiasektori tööhõive püsinud 2025. aasta algusest suhteliselt stabiilsena, kõikudes umbes 38 500 ja 39 000 töötaja vahel. Samal ajal on sektori käive kasvanud.

„Edasisi ümberkorraldusi ei saa välistada, kuid praegused sektori tasandi andmed ei näita tehnoloogiasektori tööhõive laiapõhjalist langust.“

Põld tunnistas, et tehisintellekt muudab tarkvaraarendust, teadustööd ja ettevõtete tegevust, kuid hoiatas selle käsitlemise eest koondamiste ainsa põhjusena.

„Üksikute ettevõtete otsuste eest vastutab juhtkond. Oleks eksitav seostada iga koondamist ainult tehisintellektiga, nagu oleks ennatlik pidada tegelikke tehnoloogilisi muutusi üksnes kulude vähendamise ettekäändeks.“

Tehnoloogiaettevõtted annavad Eestis tööd umbes 39 000 inimesele ja panustavad ligikaudu 9 protsenti riigi sisemajanduse koguprodukti.

Kuhu liiguvad koondatud spetsialistid?

Oluline küsimus on, kas Eesti suhteliselt väike tööturg suudab hõlmata potentsiaalselt sadu kõrge kvalifikatsiooniga tehnoloogiaspetsialiste.

Põllu sõnul ulatuvad võimalused tavapärastest IT-ettevõtetest kaugemale. OSKA oskuste seiresüsteemi andmetel töötas 2025. aastal 42 protsenti Eesti IKT-spetsialistidest väljaspool IKT-sektorit. 2020. aastal oli nende osakaal 39 protsenti.

Digioskustega töötajaid otsivad üha enam tootmine, energeetika, tervishoid, küberturvalisus ja kaitsetööstus. Sektorite vahetamine võib siiski nõuda ümberõpet ja uute oskuste kombinatsioonide omandamist.

„Prioriteet peaks olema karjäärimuutuste, oskuste arendamise ja kogu majanduse innovatsiooni toetamine, et tehnoloogiatalendid saaksid panustada Eesti tulevasse kasvu rohkemates valdkondades,“ ütles Põld.