4 Minutit
Kiirlaadimine on üks elektrisõidukite suurtest lubadustest, kuid sellega kaasneb alati varjatud kompromiss. Mida sagedamini juhid toetuvad suure kiirusega alalisvoolu laadimisele, seda rohkem koormust nad akuplokile avaldavad. See kahjustus ei ilmne üleöö, kuid aastate jooksul võib see sõiduulatust ja aku pikaajalist tervist järk-järgult vähendada. Nüüd ütlevad Rootsi Chalmersi tehnikaülikooli teadlased, et nad võivad olla leidnud nutikama tee.
Uues uuringus, mis avaldati IEEE transpordi elektrifitseerimise teated, kirjeldab meeskond tehisintellektil põhinevat elektrisõidukite laadimissüsteemi, mis suudab vähendada aku kulumist ilma, et juhid pistiku juures kauem ootaksid. Nende tulemuste kohaselt pikendas meetod aku eluiga peaaegu 23% võrra võrreldes tavapärase kiirlaadimisega. Üllatav oli see, kui vähe see laadimisseanssi ennast muutis. Testid näitasid keskmiseks laadimisajaks 24.12 minutit, võrreldes 24.15 minutiga standardlaadimise puhul. Praktikas on see erinevus tühine.
Kõik akud ei vanane ühtmoodi
See on enamikule tänastest kiirlaadimissüsteemidest tegelik probleem. Need kipuvad kõiki akuplokke kohtlema nagu nad oleksid identsed. Värske aku ja mitu aastat teel olnud aku laetakse sageli sama voolu- ja pingeprofiiliga. Paberil tundub see efektiivne. Tegelikult eirab see aga seda, kuidas akud vananedes muutuvad.
Vanemad liitiumioonakud on vastuvõtlikumad nähtusele, mida nimetatakse liitiumplaatumiseks. Selle asemel, et liitiumioonid imenduksid nii nagu ette nähtud, hakkab metalliline liitium elektroodi pinnale sadestuma. See on aeglane, peaaegu nähtamatu kahjustus, kuid aja jooksul vähendab see mahutavust ja kiirendab degradatsiooni. Teisisõnu töötab aku edasi, lihtsalt mitte nii hästi kui varem.
Chalmersi lähenemine kasutab selle probleemi lahendamiseks tugevdatud õppimist. See masinõppe tüüp parandab otsustusprotsesse korduva tagasiside abil, võimaldades süsteemil kohaneda muutuva tingimusega. Selles lahenduses muudab tehisintellekt laadimisvoolu reaalajas, vaadates kahte muutujat: aku laetuse seisundit ja aku tervise seisundit. Uuem plokk talub agressiivsemat laadimisprofiili, samas kui vanem plokk saab leebema kõvera, mis on mõeldud stressi piiramise jaoks.
See on lihtne idee, millel on suured tagajärjed. Seniku, et sundida kõiki EV-akusid läbi sama rutiini, reageerib süsteem iga plokiga pigem nagu kogenud mehaanik, võttes arvesse vanust, seisukorda ja praegust olekut.
Tarkvaraline lahendus, mitte riistvara ümberkujundus
Üks detail paistab silma. See ei ole kontsept, mis sõltuks eksootilisest uuest akuriistvarast või kallist ümberkujundusest. Teadlased ütlevad, et tehnoloogiat võiks rakendada olemasolevatesse aku haldussüsteemidesse tarkvarauuenduste kaudu. See teeb selle oluliselt realistlikumaks autotootjate ja laadimiskeskkonna osalejate jaoks, kes otsivad praktilisi viise EV-de vastupidavuse parandamiseks.
Muidugi on üks aga. Süsteemi tuleb siiski kalibreerida erinevate aku keemiatega, mis tähendab, et see ei ole kohe kõikidele sobiv lahendus. Isegi nii on idee atraktiivne, sest see töötab riistvaraga, mis on juba kasutusel suurel osal elektrisõidukituru seadmetest.
Aku degradatsioon jääb üheks kõige püsivamaks mureks EV-de omamise juures, eriti juhtide jaoks, kes sõltuvad tugevalt avalikust kiirlaadimisest. Sõiduulatuse ärevus võib meediat domineerida, kuid pikaajaline aku tervis on sageli olulisem küsimus, kui omamise uusmeel möödub. Kui Chalmersi tehisintellektil põhinev laadimismeetod jõuab seeriasse, võib see teatatud 23% paranemine paljude juhtide puhul tähendada lisaaastat või kahte kasulikku aku eluiga.
See ei oleks kasulik vaid omanikele. See võiks tugevdada ka järelmüügi väärtusi, vähendada koguomandikulusid ja muuta elektriautod atraktiivsemaks inimestele, kes veel kõhklemas on. Probleemile, mis on EV-kõnelustes seni taustal mõlkunud, näib see olevat just see summaarne lahendus, mida tööstus on oodanud.
Jäta kommentaar