Meta katsetab andmekeskustes füüsilisi hooldusroboteid

Robotkäsi sirutub vilkuvate tulede ja kuuma metalli labürinti. Inimkätt pole kusagil näha. Meta jaoks pole see enam ulme, vaid käimasolev katse.

Meta on alustanud robotite katsetamist, et anda neile üle andmekeskuste füüsilised hooldustööd. See samm võib oluliselt vähendada serveriruumides töötavate inimeste arvu. Projekt on alles väga varases etapis, kuid ettevõte testib mitme robootikafirma seadmeid, sealhulgas ABB, Kinova ja väiksema ettevõtte Watney Robotics riistvara.

Nende tootjate robotkäsi katsetatakse praktiliste ülesannetega: ülekuumenenud võrgukaablite vahetamine, serveririiulitesse paigaldatud seadmete toitelülitite vajutamine ning muud korduvad tegevused, mida tehnikud rikete kõrvaldamisel teevad. Lühikesed ülesanded. Suur sagedus. Automaatika jaoks ideaalne.

Kui katsed õnnestuvad, võib Kinova robotkäsi mõnes rajatises asendada kuni 80% füüsilisest töökoormusest. Hinnang pärineb anonüümselt Meta töötajalt, kelle sõnul arvas meeskond algul, et füüsilised ametikohad on automatiseerimise eest tarkvaratööst paremini kaitstud, kuid arvutused muutuvad kiiresti.

Miks selline kiirustamine? Sest andmekeskuste kulusid määrab peamiselt riistvara. Suuri keelemudeleid ja tehisintellektimudeleid käitavad kallid kiibid moodustavad nüüd märkimisväärse osa kapitalikuludest. Serveririiulite ja kiirendite hinnaga võrreldes on kohapealse tööjõu kulud suhteliselt väikesed. See tasakaalutus muudab hoolduse automatiseerimise mitte ainult atraktiivseks, vaid ka loogiliseks: nii saab vähendada seisakuid, kiirendada remonti ja vabastada inimesed suurema väärtusega töödeks.

Füüsiliste ülesannete automatiseerimisega kaasnevad siiski praktilised probleemid. Robotid peavad olema usaldusväärsed kitsastes ja kuumades keskkondades ning tulema toime segaste ja ettearvamatute riketega. Neil on vaja ohutuid viise pingestatud elektriseadmetega töötamiseks ning piisavalt osavust ebamugavate kaablite ja pistikute käsitsemiseks – see on paljudes olukordades endiselt inimeste tugevus.

Meta lähenemine näib olevat teadlikult ettevaatlik: varased pilootprojektid keskenduvad konkreetsetele ja korratavatele tegevustele, mitte inimtöö täielikule asendamisele. Ettevõte ühendab väljakujunenud tööstusrobotite tootjate, näiteks ABB, robotkäsi Kinova ja teiste paindlikumate koostöörobotite lahendustega, et selgitada välja, milline lähenemine pakub parimat mastaabi, kiiruse ja töökindluse tasakaalu.

Töötajate jaoks on väljavaade otsene ja häiriv. „Arvasime, et füüsilist tööd tegevad inimesed on veel mõnda aega kaitstud,“ ütles töötaja. „Tuleb välja, et enam mitte. See juhtub paljudega meist.“ Märkus rõhutab tehnoloogiasektori laiemat pinget: kui tehisintellekt ja robootika parandavad süsteemide üldist jõudlust, on mõju töökohtadele kiire ja ebaühtlane.

Meta pressiesindaja keeldus robootikakatseid kommenteerimast.

Edasine sõltub tulemustest: kas robotid suudavad kaootilistes olukordades tegutseda inimeste otsustusvõimega võrdväärselt, kuidas muutuvad kasutusele võetud süsteemide kulud ning kuidas ettevõtted otsustavad tasakaalustada automatiseerimist ja tööjõupoliitikat. Igal juhul võib andmekeskuste vaiksele sumin­ale peagi lisanduda mehaaniliste käte surin ning sellega algab uus peatükk digimaailma hooldamises.