EISA hangib Eesti ja e-residentsuse turundusteenuseid

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) otsib partnereid Eesti turundamiseks välisturgudel ning on kavandanud e-residentsuse programmi kommunikatsioonihankele kuni miljon eurot ja Eesti turismi äriturundusele kuni kolm miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Turismiturunduse hanke eesmärk on leida partner, kes müüks Eestit reisisihtkohana hulgimüüjatele, reisikorraldajatele, reisiagentidele ja teistele ettevõtetele ning pakuks ka kommunikatsiooniteenuseid. Raamleping sõlmitakse kõige rohkem kaheks aastaks.

EISA soovib teenuste abil suurendada Eesti tuntust ja kasvatada nõudlust siinse turismi järele. Turunduse tulemuslikkust hinnatakse muu hulgas loodud kontaktide, Eestit külastavate inimeste arvu ja nende siin kulutatud raha järgi.

Lisaks algatas EISA sel nädalal kuni miljoni euro suuruse hanke e-residentsuse programmi kommunikatsiooni korraldaja leidmiseks. Hanketingimuste järgi peab partner tutvustama välisturgudel Eestit kui kiireimat ja tõhusaimat võimalust luua ning juhtida Euroopa Liidu ettevõtet sõltumata omaniku asukohast. Samuti tuleb Eestit positsioneerida üleilmse ärikeskkonna ja digitaalse ettevõtluse eestvedajana.

Septembris lõppes 300 000 euro suuruse mahuga hange äriturunduse teenuse ostmiseks Jaapani ja USA turgudel Beyond Nordicsi koostööprojekti raames. Projektis tutvustatakse neile turgudele ühise reisisihtkohana Eestit, Lätit ja Soome kaht linna. Praegu hindab EISA pakkumusi.

EISA turismi välisturgude juhi Agnia Nasti sõnul hinnatakse turundustegevuse mõju mitmel tasandil. Kõige laiem näitaja on tema sõnul väliskülastajate Eestis kulutatud raha.

„2025. aastal oli see summa 1,65 miljardit eurot ehk 10 protsenti rohkem kui aasta varem. Koos Eesti reisijateveoettevõtete ekspordituluga ulatus turismiteenuste eksport 2,21 miljardi euroni,“ ütles Nast.

Nast rõhutas, et neid summasid ei saa seostada otseselt ühe kampaania või hankega. Inimese otsust Eestisse reisida mõjutavad samal ajal lennu- ja laevaühendused, hinnad, majandusolukord, sihtkoha tuntus ning turismiettevõtete müügitöö.

Seetõttu jälgib EISA lisaks turismitulule ka vahetumaid tulemusi: Eesti ettevõtjatele loodud kontakte, Eesti reiside jõudmist välismaiste reisikorraldajate pakkumistesse ning uusi reisitooteid, lepinguid ja müüki. Mõju külastajate arvule ja kulutustele võib Nasti sõnul avalduda alles pikema aja jooksul.

Kolme miljoni euro suuruse mahuga sihtturgude esindusteenuse hanke eesmärk on tagada EISA-le vajaduse korral kohalikku turgu tundev partner. See aitaks mõista, mida sealsed reisijad ja reisikorraldajad otsivad, jõuda õigete otsustajateni ning tuua Eesti ettevõtjatele kvaliteetseid kontakte.

„Kohapealse partneriga saame kiiremini märgata muutusi ja võimalusi ning neile reageerida. Väikese riigi jaoks on see oluline: kui tekib uus lennuühendus või huvi mõne Eesti reisitoote vastu, peame olema valmis kohe tegutsema,“ selgitas Nast.

Hanke rahastus tuleb Euroopa struktuurifondidest. Nelja-aastane leping hõlmab Nasti sõnul 15 turgu, millel on suurim potentsiaal tuua Eestisse külastajaid ja kasvatada turismitulu.

Raamlepingu sõlmimine ei kohusta EISAt kõiki teenuseid tellima. Konkreetsed tegevused ja nende mahu otsustab sihtasutus vastavalt turu arengule, Eestiga olemasolevatele ühendustele, Eesti kohta valitsevale infopuudusele ja kontaktidele, mida Eesti ettevõtjad vajavad.

Riik ootab järgmisel aastal 10 000 uut e-residenti

EISA e-residentsuse programmi asejuhi Katriin Alasoo sõnul korraldatakse kommunikatsioonihange, sest riik on programmile seadnud omanikuootused ning nõukoda kinnitab igaks aastaks konkreetsed eesmärgid.

„Hanke tulemusena ootame Suurbritannia turul tugevat partnerit, kes aitaks meil tulemuslikult sihtrühmani jõuda nii meediasuhete kui ka sündmuste kaudu. Eesmärk on toetada programmi strateegiliste eesmärkide saavutamist ning kasvatada uute e-residentide arvu,“ ütles Alasoo.

Järgmiseks aastaks on e-residentsuse programmile seatud eesmärk saada eri sihtturgudelt, sealhulgas Suurbritanniast, 10 000 avaldust ning tuua Eesti riigile 102 miljonit eurot maksutulu.

Suurbritanniast pärit e-residente on praegu üle 5600. Alasoo sõnul soovib EISA seda arvu rahvusvaheliste partnerite abil järjepidevalt kasvatada.

Suurbritanniast pärit e-residendid on loonud 1576 ettevõtet. Statistikaameti andmetel laekus nende ettevõtetelt eelmisel aastal hinnanguliselt neli miljonit eurot maksutulu.

„Suurbritannia on üks kolmest olulisemast Euroopa sihtturust, kust pärinevad ettevõtjad loovad ja juhivad Eestis registreeritud ettevõtteid, panustades seeläbi Eesti majandusse ning maksutulu kasvu,“ ütles Alasoo.

Alasoo märkis, et inglise keel on rahvusvaheline ärikeel ning ingliskeelsel meedial on mõju ka väljaspool Suurbritanniat. Ingliskeelsed kajastused aitavad tema sõnul suurendada nähtavust Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja teistel olulistel sihtturgudel.

Tänavu on Suurbritannia PR-partneri toel ilmunud kajastusi väljaannetes Think Digital Partners, TechRound, Business Quarter, Startups Magazine, UK Tech News ja Euronews.

Alasoo sõnul soovib EISA tugevdada Eesti kui uuendusmeelse ja ettevõtjasõbraliku riigi rahvusvahelist tuntust ning toetada e-residentsuse programmi eesmärke. Eelseisvad tehnoloogilised uuendused suurendavad tema hinnangul vajadust tõhusa rahvusvahelise kommunikatsiooni järele.

EISA andmetel on e-residentsus Eesti riigile üks suurema tasuvusega programme. Augusti lõpu seisuga oli programm toonud Eesti riigile otsest tulu üle 465 miljoni euro.

„Aastal 2025 tõi iga programmi toimimisse investeeritud euro riigile tagasi enam kui 12 eurot. Lisaks maksu- ja riigilõivutulule on e-residentsus toonud Eestile märkimisväärset rahvusvahelist meediatähelepanu, mille hinnanguline väärtus ulatub sadadesse miljonitesse eurodesse,“ ütles Alasoo.

ERR on varem kirjutanud, et e-residentsuse edunäitajaid ei ole võimalik täielikult kontrollida, sest täpselt ei saa kindlaks teha, mis on programmi kohta avaldatud numbrite taga.

Jaapani ja USA turistide toomiseks tehakse koostööd Läti ja Soomega

Septembris lõppenud USA ja Jaapani turgude hange on Alasoo sõnul seotud Beyond Nordicsi programmiga, mida viiakse ellu koos Soome ja Läti partneritega. Koostööprojekti eelarve on 2,8 miljonit eurot, millest 80 protsenti tuleb Euroopa Liidu Interregi programmist.

„Eesti kutsuti projekti Soome algatusel kui USA ja Jaapani turul silmapaistva kogemusega riiklik turismiturundusagentuur piirkonnas,“ lisas Alasoo.

USA ja Jaapani külastajad on Eesti jaoks väärtuslikud, sest nende reisidega kaasnevad märkimisväärsed kulutused. Samal ajal on Eestisse pikk tee ning siia tuleb pakkuda piisavalt tugevaid ja kvaliteetseid elamusi ning häid põhjusi, et jääda kauemaks kui üheks peatuseks.

„Beyond Nordicsi kaudu arendame koos ettevõtjatega mitut sihtkohta ühendavaid reisitooteid ja aitame need USA ning Jaapani reisikorraldajate müüki viia. Projekti eesmärk on luua meie turismiettevõtjatele uusi müügivõimalusi, millest tuleks pikemas vaates rohkem külastusi ja turismitulu Eestisse,“ ütles Alasoo.

EISA juht Ursel Velve ütles juulis ERR-ile, et sihtasutuse tänavune turundus- ja kommunikatsioonieelarve on 6,5 miljonit eurot. Summa jaguneb 20 sihtriigi ning ekspordi ja investeeringute, iduettevõtluse, kogukonna kasvatamise, e-residentsuse ja turismi vahel.

Velve sõnul kasutab EISA välisriikides ka suhtekorraldusagentuuride teenuseid. Samal ajal on sihtasutus vähendanud viimase aasta jooksul kommunikatsioonitöötajate arvu 70-lt 39-le ning koondanud senised eraldi üksused üheks osakonnaks.